Koostanud Sandra Tamm

Toit, mida sööme, on meile eluliselt tähtis, kuna varustab meid vajalike toitainetega ja annab meile energiat. Vahel aga võivad teatud toidud tekitada meile erinevaid terviseprobleeme, siis väga tihti, kui tegemist on näiteks hilinenud ülitundlikkusreaktsiooniga, ei seostata sümptome (näiteks peavalu) toiduga.

Märksõnad (2,9,11,13,14) :

Ülitundlikkus toidu suhtes- mistahes mittesoovitud reaktsioon toidule.

Allergia- on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad immuunmehhanismid. Allergia võib olla antikehade või rakkude poolt vahendatud. Enamasti vastutavad allergiliste reaktsioonide eest IgE antikehad ja need isikud kannatavad IgE-vahendatud allergia all. Mitte-IgE-vahendatud allergia korral võivad antikehad olla IgG klassist. Allergiline kontaktdermatiit on lümfotsüütidest vahendatud allergiliste haiguste esindaja.

Allergoloogia - on teadus, mis uurib allergiahaiguste põhjusi, tekkemehhanisme, avaldumist, raviprobleeme. Esimesed allergiahaiguste kirjeldused pärinevad Egiptusest 3600–3300 eKr, kuid allergoloogia on ise noor teadus ja allergia mõiste võeti kasutusele alles 20. sajandi alguses.

Antikehad (eri tüüpi)

IgA- takistavad viiruste ja bakterite sissetungi organismi, aitavad vältida ka toiduallergia teket.

IgM- tulevad organismile appi nakkuse alguses ning kaovad seejärel

IgG- neid leidub organismis pikka aega pärast nakkuste põdemist. Kõrge konkreetsete toiduainete vastane IgG tase võib muuhulgas kinnitada selle toidu rohkemat kasutamist, samuti ka seda, et inimene just pigem talub konkreetset toiduainet. See antikeha satub vereringesse peale sööki, ja neid satub verre ka tervetel inimestel. 

IgE- neid toodab allergiku organism allergeenide vastu ja IgE-tüüpi antikehad tagavad parasiitidevastase kaitse.

Ärritus ehk lihtne kontaktdermatiit - on naha mitteimmunoloogiline põletikureaktsioon, mis tekib ärritavate kemikaalide ja füüsikaliste tegurite otsese tsütotoksilise toime tõttu.

Allergiline kontaktdermatiit - on T-rakkude poolt vahendatud haigus ja hilist tüüpi immunoloogilise reaktsiooni prototüüp. Haiguste omavaheliseks eristamiseks kasutatakse epikutaanteste.

Mitteallergiline ülitundlikkus toidu suhtes - reaktsioonid toidule, mis ei ole seotud immuunsüsteemiga. Toidutalumatus.

Allergeenid - on antigeenid, mis kutsuvad esile allergiat. Enamus allergeene, mis reageerivad IgE või IgG klassi antikehadega on valgud, kuid mõningatel juhtudel on allergeenideks väidetavalt ka puhtad süsivesikud. Allergilise kontaktdermatiidi korral on klassikalisteks allergeenideks madala molekulmassiga kemikaalid, näit. kroom, nikkel, formaldehüüd, mis kutsuvad esile T-rakulisi reaktsioone.

Atoopia - on personaalne või perekondlik kalduvus produtseerida IgE antikehi vastuseks madalatele allergeenide (enamasti valgud) doosidele. Tulemusena tekivad tüüpilised sümptomid nagu astma või allergilise ekseemi/dermatiidi sündroom. Termineid atoopia ja atoopiline kasutatakse selle kliinilise tunnuse ja eelsoodumuse kirjeldamiseks. Atoopia terminit tuleb kasutada ettevaatusega, kuni IgE tüüpi sensibiliseerumine kinnitust leiab. Allergilisi sümptomeid tüüpilisel atoopilisel isikul võib nimetada atoopilisteks, näit. atoopiline astma. IgE vahendatud astmat tuleb üldjuhul nimetada atoopiliseks astmaks. 

Astma - on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, milles osaleb hulgaliselt rakke, eriti nuumrakud, eosinofiilid ja T-rakud. Vastuvõtlikel isikutel kutsub see põletik esile korduvaid vilistava hingamise, õhupuudustunde, rindkere pingsuse ja köha episoode, eriti öösiti või varahommikul. Nende sümptomitega kaasneb tavaliselt laiaulatuslik, kuid vahelduv õhu liikumise takistus, mis on vähemalt osaliselt pöörduv kas spontaanselt või raviga. Selle põletikuga kaasneb ka hingamisteede tundlikkuse tõus erinevatele stiimulitele. Allergiline astma on põhitermin astmale, mida põhjustavad immuunmehhanismid. Kui leiavad tõestust IgE-vahendatud mehhanismid on soovitatav kasutada terminit IgE-vahendatud astma. IgE antikehad võivad esile kutsuda nii viivitamatuid kui hiliseid astma reaktsioone. Siiski tundub, et T-rakulised reaktsioonid omavad tähtsust hiliste ja edasilükkunud reaktsioonide korral. Sümptomite kestuse alusel võib astma oll kas vahelduv või püsiv. 

Ekseem - üldteatud “atoopiline ekseem/dermatiit” ei ole üks haigus, vaid erinevate haiguste kogum, millel on iseloomulikud ühisjooned. Täpsem termin on atoopilise ekseemi/dermatiidi sündroom.

Väga levinud arvamus on see, et toiduallergia mõjutab ainult neid inimesi, kellel tekib mõne toiduaine tarbimisel koheselt nähtavad/tuntavad vaevused. Theron Randolph, M.D., kes on pühendunud allergiate uurimisele, on välja toonud, et toiduallergia on üks aladiagnoositumaid haigusi tänapäeval. Miks see nii on? Teatud juhul võivad sümptomid avalduda mitu päeva hiljem hetkest, kui oled allergeeni tarbinud- see on hilinenud ülitundlikkusreaktsioon. Seepärast, kui pole tegemist kohese reaktsiooniga , on väga raske jõuda probleemi tekitajale jälile (3).

Näiteks kui sööte midagi sellist, millele olete allergiline ja keha reageerib sellele mõne minuti jooksul, suudate te lihtsalt jõuda “paharetini”.  Kuna aga allergiatestidega verest otsitakse vaid IgE antikehasid, siis paljudel inimestel jääb hilinenud allergiline reaktsioon, mis on teiste antikehade poolt vahendatud, diagnoosimata. Lisaks kuna sümptomid on vahel väga sarnased nii allergilise reaktsiooni kui toidutalumatuse korral, on tihti väga keerukas jõuda põhjusteni.

Allergia kujutab endast vastureaktsiooni organismi sattunud võõrainele ehk antigeenile (1).  Klassikalise allergia peamine põhjus on immuunreaktsioon, mille korral on organismis tegevuses enamasti IgE-antikehad - sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks (1,4). Toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE- antikehad, vaid ka teised antikehad, neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks (1). Allergia võib avalduda juba mõned minutid või tunnid peale toidu söömist, kuid ka alles ööpäeva möödudes. Selle järgi eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergilisi reaktsioone (7). 

Toiduallergiast, mis ei ole IgE vahendatud (aeglast tüüpi allergiline reaktsioon), räägitakse oluliselt vähem. Suuremalt jaolt pööratakse tähelepanu IgE vahendatud toiduallergiale, samas kui hilinenud reaktsioonis osalevad teised antikehad (IgM, IgG, IgA, IgD), immuunkompleksid või immuunrakud

(T-rakud) (3). Näiteks IgG antikehad on aktiivsed tsöliaakia ja IgA herpetiformse dermatiidi puhul (1).

Mittekohene reaktsioon toidule võib esile kutsuda või raskendada allergilisi haigusi nagu näiteks atoopiline ekseem (atoopiline dermatiit), astma, aastaringne allergiline riniit, krooniline sinusiit. 

Tihti nimetataksegi hilinenud reaktsioone toidutalumatuseks, kuna sõna "allergia" tekitab segadust. Tõeline toiduallergia erineb hilinenud allergiast või varjatud toiduallergiast ja kuna sõna "allergia" kasutamine selles kontekstis põhjustab probleeme ja segadust, siis on aktsepteeritud terminit "toidutalumatus"(1). See aga on teistpidi jällegi eksitav, kuna toidutalumatuse korral pole tegemist immunoloogilise reaktsiooniga (7).

Ka dr Kaja Julge märgib oma artiklis, et mõnevõrra eksitav on see, et sõna “allergia” on kaotanud igapäevakõnes oma esialgse bioloogilise tähenduse ja omandanud rohkem mittetalumise ja isegi sallimatuse tähenduse (11).