MIKROFLOORA JA MEIE TERVIS

 

Soolestiku mikrofloora, aju, immuun- ja hormonaalsüsteem on omavahel väga tihedalt seotud.

Enam kui sajand tagasi tegid mikrobioloogid kindlaks, et tervete ja haigete inimeste soole mikrofloora on erinev (4).

 

Inimese mikrofloora hakkab kujunema juba sündides. Vastsündinu soolestik on steriilne, mis läbides sünnitusteed, puutub kokku oma esimeste väga vajalike bakteritega.

Sündides toimub esimene kolonisatsioon ja on äärmiselt oluline, missuguste mikroorganismidega puutub laps kokku sünnimomendil, väga varases imikueas ning seda mõjutab suurel määral toitmisviis ning antibiootikumide kasutamine (3,4).

 

Beebid, kes on sündinud keisrilõikega, on erineva mikroobide kooslusega kui need, kes on sündinud loomulikul teel. Samuti erineb kardinaalselt mirkofloora pudelitoidu peal olnud beebi oma rinnapiima saanu omast. Rinnapiima tähtsust imikute mikrofloora kujunemisel on väga põhjalikult uuritud ning uuringud kinnitavad, et just rinnapiim soodustab imiku soolestiku mikrofloora normaalset arengut, mis omakorda loob aluse tugevale immuunsüsteemile ja toitainete paremale imendumisele (2).

 

Sooletrakti mikroflooral on tähtis osa tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes. Soolefloora mõjutab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunmehhanisme, nii humoraalset kui ka rakulist immuunsust. Viimastel aastakümnetel on pööratud väga palju tähelepanu probiootikumidele, nende võimele vältida ja ravida mitmeid haigusi. Probiootikumidena kasutatakse väga erinevaid baktereid, kuid kõigil neil ei ole võrdsed raviomadused ja vähetähtis ei ole asjaolu, et ühele sobib üks, teisele teine (4).

 

“Mängimine” soolestiku mikroflooraga võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi. Kui räägime häiritud mikrofloorast, siis tasub teada, et mõnel inimesel taastub mikrofloora nädalatega, mõnel kuudega, mõnel aga aastaga. Mõnel inimesel püsib aga mikrofloora tasakaalutus kogu elu (10). Mikrofloora tasakaalutust nimetatakse düsbioosiks, kus sel juhul on soolestikus ebapiisavas koguses nn “häid baktereid” ja ülekaalus  "halvad bakterid”. Düsbioosi arvatakse olevat mitmete terviseprobleemide algpõhjuseks. Ära on toodud sellised probleemid nagu pärmseene infektsioonid, ärritatud soole sündroom, krooniline väsimuse sündroom, reumatoidartriit, II tüübi diabeet. Levinumad sümptomid, mis võivad viidata soolestiku mikrofloora tasakaalutusele on kõhugaasid, kõrvetised, kõhukrambid, halb hingeõhk, kõhukinnisus ja -lahtisus. Samuti võivad düsbioosist märku anda ebatavaliselt suur väsimus, liigesevalud, peavalud, depression, ärevus ja nõrgenenud immuunsus (6,8).

 

Viimaste aastatega on teadlased teinud suuri edusamme, uurides mikrobioomi mõju inimese tervisele laiemalt. Teadlased on rasvumisega seoses öelnud, et soolestik on üks unustatud organitest, millel tegelikult on selles probleemis keskne roll. Uuringutes on leitud, et kõhu mikrofloora mõjutab peensooles rasva, glükoosi ja kolesterooli imendumist ning ka seda, kas keha pigem põletab rasva või paneb selle “hoiule” (12). Seega probleemid kehakaaluga ulatuvad oluliselt kaugemale kui ainult “söö vähem - liigu rohkem”. 

Muuhulgas on leitud, et mikrobioomil võib olla oluline roll ka autoimmuunhaiguste tekkes (5,13).

 

Samuti on uuritud, et raseduse ajal muutub naise soolestiku mikrofloora drastiliselt - suuremad muutused leiavad aset kolmandaks raseduskuuks.  Muutused ei sõltunud siinkohal ei algsest kaalust, toitumisest ega naise üldisest tervisest.  Sarnased muutused toimuvad diabeedi korral (insuliiniresistentsuse sündroom) - suureneb inimese kaal, väheneb tundlikkus insuliinile ja veresuhkru  tase tõuseb. Mõnikord on need muutused piisavalt tõsised, et diagnoosida rasedusdiabeet. Siiski on endiselt ebaselge, miks täpselt mikrobioom nii kardinaalselt raseduse ajal muutub. Arvatakse, et selle algatab naiste immuunsüsteemis toimuv muutus (13,14).

 

 

MIKROBIOOMI SÕBRAD JA VAENLASED

 

Uuringud on näidanud, et menüü muutuse mõju mikrofloorale võib avalduda juba 24 tunni jooksul (8). 

 

Kahjulikult mõjuvad muuhulgas (6,8):

 

• stress - nii füüsiline kui psüholoogiline

• kroonilised infektsioonid

• keskkonnamürgid

• antibiootikumid, NSAID (mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistavad ravimid nagu diklofenak, aspiriin, ibuprofeen, jt)

• suhkur, rafineeritud süsivesikud ja töödeldud toidud

• valgurikas toit ja vähene kiudainete osakaal menüüs

• gluteen

• taimekaitsevahendid

• alkohol

 

Toetavad muuhulgas:

 

• piisavalt kiudaineid toidus (lisa menüüsse puu-ja köögiviljad, marjad)

• prebiootilised toidud: linaseemned, kaerahelbed, kaunviljad (kikerherned, läätsed, oad), puu- ja köögiviljad (eriti banaan, sibul, porrulauk, maapirn)

• probiootilised toidud: hapendatud toiduained nagu jogurt, hapupiim, keefir, kindlal viisil hapendatud hapukapsas (ja muud hapendatud köögiviljad), hapendatud salat kimchi, fermenteeritud soja. Samas on oluline teada, et mitte kõigile ei sobi hapendatud toidud, just neis sisalduvate biogeensete amiinide poolest, mis mõnele inimesele võivad tekitada terviseprobleeme, eriti neile, kes on tundlikud histamiinile;

• igapäevaselt puhta vee joomine

• mõõdukas füüsiline aktiivsus ja igapäevaselt värskes õhus viibimine

 

 

 

KOKKUVÕTE

 

Meie mikrobioomi heaolu on sõltuv meie toidu- ja elustiilivalikutest.  Kui soolestiku mikrofloora on tasakaalust väljas, siis on see soodne pinnas erinevate haiguste tekkeks (nii akuutsetele kui kroonilistele).

 

Loomulikult pole kõik bakterid meie tervisele kasulikud, kuid tähtis on hoida head ja halvad bakterid tasakaalus ning seda saame teha, kui jälgime teadlikult oma toitumist ja elustiili. On selge, et teadliku toiduvalikuga saame oma soole mikrofloorat mõjutada ja on teada, et muutus võib aset leida juba 24 tunni jooksul.

 

Nagu ütleb Jeroen Raes PhD, kes on üks juhtivaid teadlasi inimese mikrobioomi uurimisel, et teadmine inimese mikrobioomist on alles lapsekingades. Teadlased on avastanud juba väga palju inimese mikrobioomis olevate mikroobide koosluse ja nende geenide kohta, kuid palju on veel avastamata.

 

 

Hoia oma tervist hoolitsedes oma sõprade eest!

 

​