Kohvist dr.Michael Murray pilgu läbi
Dr. Michael Murray on avaldanud üle 30 raamatu, sealhulgas “The Encyclopedia of Natural Medicine”. www.doctormurray.com
Järgnev artikkel on kokkuvõte intervjuust ajakirjast "Spirituality & Health", kus küsiti dr. Murray arvamust National Institutes of Health uurimuse kohta, kus leiti, et kohvi joomine võib olla väga kasulik.
Dr. Michael Murray:
Esimese asjana ajas see mind muigama. Erinevate toitude mõju meie organismile on väga individuaalne. Teisisõnu, toit, mis ühele inimesele sobib hästi, võib teise jaoks olla mürk. Sama võiks öelda kohvi kohta. Üks suuremaid puudusi meditsiiniliste uuringute puhul on see, et eeldatakse, et kõik inimesed on ühesugused.
On ilmselge, et seda me pole.
Iga inimese organism on unikaalse biokeemilise koostisega, mis määrab ära selle, kes me oleme ja kuidas toit (ja ravimid) meid mõjutavad.
Üks olulisemaid tegureid meie biokeemilise individuaalsuse juures on ensüümide rühm - Tsütokroom P450. Need ensüümid mängivad märkimisväärset rolli nii hormoonide regulatsioonis, toiduosakeste metaboliseerimises , keha puhastamisel ravimitest ja vähkitekitavatest ühenditest. Erinevus selle ensüümide rühma osas erinevate inimeste organismis seletab ära ka selle, miks mõni inimene suitsetab terve elu, saamata kopsuvähki või miks mõned inimesed on väga vastuvõtlikud erinevate toksiliste kemikaalide ja pestitsiidide poolt põhjustatud kahjulikele mõjudele.
Nende ensüümide rühm meie organismides võib olla selgituseks ka sellele, kuidas meie toiduvalik meie tervist mõjutab.
Näiteks, vaatame ühte uuringut, milles uuriti kohvi tarbimise ja südamehaiguste vahelist seost. Uuringud olid vastukäivad: kui esimene uuring ei leidnud mingit seost, siis teine uuring kinnitas kindlat seost kohvi tarbimise ja südamehaiguste vahel. Miks need kaks uuringut olid nii vastukäivad? Aga seetõttu, et uuringu tulemus olenes sellest, millist gruppi uuriti ja millised inimesed sinna gruppi olid sattunud (ühed, kel keha aeglaselt kofeiinist suutis vabaneda või teised, kelle keha lõikas kasu kohvis sisalduvatest antioksüdantidest).
Ühes uuringus, mis ilmus väljaandes “Journal of the American Medical Association” vaadeldi erinevaid inimesi just sellest vaatenurgast, kuidas nende organism ja ainevahetus reageerivad kohvile ning seejärel kontrolliti südamearabanduse esinemissagedust.
Kui uuringus osalejad jagati kahte gruppi, lähtuvalt sellest, kas neil oli ensüüm, mis aitas organismil kiirelt kofeiinist vabaneda või oli konkreetsel inimesel teistsugune ensüüm, mis vastupidi, aeglustas keha kofeiinist vabanemise protsessi, siis sai ühtäkki väga selgeks seos kohvi tarbimise ja südamerabanduse vahel.
Inimestel, kelle organism suutis kofeiinist kiirelt vabaneda, vähenes südamerabanduse oht kui nad tarbisid kohvi. Seevastu inimestel, kelle organism suutis kofeiinist aeglasemalt vabaneda, tõusis risk märkimisväärselt!
Juues neli tassi kohvi , vähenes südamerabanduse risk 17 % neil inimestel, kelle organism vabanes kofeiinist kiiremini ja risk saada südamerabandus tõusis 260 % neil inimestel, kelle organism suutis kofeiinist vabaneda ehk kohvi metaboliseerida aeglasemalt.
Niisiis, kas sa peaksid rohkem kohvi jooma? Kuidas sa tead, kas sinu keha metaboliseerib kofeiini kiirelt või aeglaselt ? Kui kofeiini sisaldavad joogid teevad sind närviliseks, kergest ärrituvaks, hüperaktiivseks, ärevaks, tekitavad unetust või depressiooni, vabaneb sinu keha kofeiinist ilmselt aeglaselt.
Kui aga sul eelnevalt nimetatud sümptomeid ei teki, metaboliseerib su keha kofeiini kiirelt. Sellegipoolest, kui räägime kohvi kasulikkusest, siis on see pigem tass kohvi kui 2-3 tassi päevas. Kui sa jood juba 4 või üle selle, kaob igasugune kohvi võimalik kasutegur sinu kehale.
Kohvi võib olla kasulike antioksüdantide hea allikas ja tervislik väikestes kogustes kui see sobib sinu kehale. Vastasel juhul vali kofeiinivaba kohvi, kuid pea meeles, ka selles kohvis on väikene kogus kofeiini, mis võib mõnele inimesele probleem olla.
Lõpetuseks, kohvi kasulikkus kahvatub selle kõrval kui vaadata paljude toitude kasulikkust meie tervisele, nagu šokolaad (tume šokolaad, mille kakaosisaldus vähemalt 70-80% - kokkuvõtte tegija poolt lisatud kommentaar ), marjad ja muud erivärvides puu- ja köögiviljad.
Kokkuvõtte tegi Sandra Tamm
Originaalartikkel: http://spiritualityhealth.com/articles/natural-medicine-0
