Mürgised kemikaalid ja lapse aju
Dr Jane Tavyev Asher Cedars-Sinai Meditsiinikeskuse (Los Angeles, Kalifornia) lasteneuroloogia divisioni direktriss, intervjueeris Healthy Child Healthy World.
K: Nii meie toidus, kodus kui ka meid ümbritsevas keskkonnas on palju mürke, mis meie tervist ohustavad. Millise mürgi panekiste nimekirja algusesse?
V: Ma tooksin välja plii. Seda on uuritud kõige enam ja me teame kahtlusteta, et see tekitab tõsiseid probleeme aju arenemisel. Kahjuks leiame pliid väga paljudest üllatavatest kohtadest nii meie kodus kui ka meid ümbritsevast keskkonnast.
K: Milliseid ettevaatusabinõusid te ise kasutate vähendamaks mürke toidus ja keskkonnas?
V: Me kasutame filtreeritud vett nii joomiseks kui söögitegemiseks. Ostame võimalusel mahetooteid ja samuti püüame kodust väljaspool süüa harva, nii saame kontrollida, mida sööme ja kuidas toit valmistatud on.
Samuti jälgin, et lapsed peseksid oma käsi tihti. Ma tean, et ma ei saa oma lapsi eemal hoida kõikidest potentsiaalsetest mürkidest, mis neid ümbritsevad, seepärast ei muretse ma sellepärast üleliia, kuid kui ma saan vähendada seda, et nad käte kaudu mürke sisse söövad, siis see on juba suur asi.
K: Kas võiksite välja tuua mõned aspektid, kuidas mürgised kemikaalid mõjutavad lapse aju ja tema tervist üldiselt?
V: Mürgised kemikaalid mõjutavad last kas otseselt, kahjustades ajurakke või kaudselt, kas epigeneetiliste muutuste kaudu (paljud neist muutustest leiavad aset raseduse ajal) või matkides kehahormoonide tööd, ajades nii sassi keha hormonaalse tasakaalu.
Lapsed on eriti tundlikud mürkide suhtes kahel põhjusel:
Nende ajud on kasvufaasis ja seoses sellega toimuvad aju arengus suured muutused- mida nooremad nad on, seda suuremad muutused.
Kuna nende kehad on võrreldes täiskasvanu omaga palju väiksemad, siis sama kogus mürke avaldab protsentuaalselt suuremat mõju.
Mida noorem laps, seda suurem risk mürkide üledoosile, eriti ohtlik on rasedusaegne periood.
K: Kas on midagi, mida te laste kohta arvasite teadvat, kuid ise emaks saades see teadmine muutus?
Tõsiasi, mida ma arvasin teadvat, aga millest ma päriselt aru sain alles siis, kui ma emaks sain, oli see, kui palju aega ja energiat vanemad tegelikult panustavad oma laste eest hoolitsemisele, nende peale mõtlemisele, nende pärast muretsemisele ja soovile pakkuda neile võimalikult parim elu.
Usun, et vanemaks olemine mõjutab ka kaastunnet teiste inimeste laste suhtes ning tunnen, et saan aru oma patsientide muredest oma laste pärast palju paremini, lisaks emotsioonidest, mida nad läbi elavad.
K: Mis on kõige levinud nõuanne, mida oma patsientidele annad?
V: Ma räägin väga palju menüü muutustest. Ma soovitan teha muudatusi menüüs väga mitmete juhtumite korral, mida näen ja ravin- peavaludest autismini. Ma olen veendunud, et jättes lapse menüüst välja ebasobivad toidud ning samas pannes menüüsse õiged toidud, mõjutab see lapse tervist märkimisväärselt. Viimase paarikümne aasta jooksul on toit meie laual oluliselt muutunud, mistõttu peaksime olema hästi informeeritud, tegemaks teadlikke valikuid.
Minu teiseks soovituseks on piirata laste ekraani taga viibimise aega (nii arvuti kui televiisor), eriti väikelaste puhul.
K: Peale aastaid lasteneuroloogia õpinguid, mis on endiselt väga keeruline valdkond, on midagi, mis sind jätkuvalt üllatab ja/või paneb imestama lapse aju juures?
V: Olen alati hämmingus kui palju võib laps muutuda. Tihti olen mures just lapse edasise arengu osas, kuid olen ikka ja jälle imestunud, kui suuri edusamme lapsed suudavad teha ning see rõõmustab nii mind kui vanemaid.
K: Milliseid nõuandeid sa annaksid väikelaste vanematele, kes soovivad toetada oma lapse aju arengut?
V: Ma usun aju arengu “esikolmikusse”:
mürgiste kemikaalide vältimine
tervislikud toidud, mis aitavad aju “toita”
arengut toetavad tegevused: ekraaniaja piiramine- arvuti, televiisor, tahvelarvutid, nutitelefonid- selle asemel mänguasjadega mängimine, lauamängud, õues mängimine, füüsiline aktiivsus ja muud loovad tegevused. See on eriti tähtis väikelaste puhul, kes alles “ehitavad üles” oma oskusi.
K: Millised vigu vanemad sinu arvates kõige enam laste tervise toetamise osas teevad?
V: Mulle tundub, et vanemad ei tee vahet “pisikul” ja “toksiinil”. Ei ole probleem, kui laps kaevab mullas, sh seda süües (see toetab terve mikrobioomi arengut) ja samuti pole probleem, kui ta kohtub pisikutega, mis ta on saanud näiteks teistelt lastelt (seda muidugi siis, kui ta on juba mõned kuud siin maailmas elanud)- see kõik aitab kaasa terve immuunsüsteemi arengul. Ma olen mures "linnamürkide" pärast ja see on peamine põhjus, miks peaks käsi enne söömist pesema.
K: Mis on soolestiku mikrobioom ja miks see on tervise jaoks oluline?
V: Mikrobioom on väga kuum teema tänapäeva meditsiinis. Me näeme uuringuid, mis kinnitavad, et soolestiku bakterid võivad mõjutada tuju, käitumist, kehakaalu ja isegi psühhiaatrilisi seisundeid.
Lühidalt: bakterid meie sees omavad märkimisväärset kontrolli meie tervise üle. Seda, millised bakterid konkreetselt meie sees elutsevad, on mõjutatud mitmetest faktoritest, kuid üks kõige olulisem mõjutaja on meie toitumisharjumused.
Töödeldud toidud soodustavad “halbade” bakterite ülekasvu, see omakorda aga soodustab isude teket tervisele mittesobilike toitude järele.
Seetõttu, kuigi see võib kõlada naljakalt, on tähtis aidata oma lastel kasvatada kõhus parim bakteriaalne kooslus mis võimalik.
Tõlkinud: Sandra Tamm
Allikas: http://www.healthychild.org/toxic-chemicals-and-your-childs-brain/
Pilt: http://dhhs.ne.gov/
