Kuidas stress mõjub sinu kehale
Oled pinges mitmete kohustuste pärast, mis tuleb nüüd ja kohe ära teha. Asjad kuhjuvad ja tunned, et ei suuda selle kõigega hakkama saada . Stress on tunne, mida me kõik kogeme, kui oleme uppunud kohustustesse või meid ootavad ees suured väljakutsed.
Kuid rohkem kui emotsionaalsete tunnetega, on stress tugevamalt seotud füüsilise reaktsiooniga. See hõlmab kogu sinu keha. Lühiajaliselt võib stress meile ka kasulikult mõjuda, kuid kui keha peab olema stressiolukorras pidevalt ja nii väga pikalt, siis keha reaktsioon “võitle või põgene” mitte ainult ei põhjusta muutusi meie ajus, vaid kahjustab ka teisi organeid ja rakke üle kogu keha.
Neerupealised toodavad hormoone kortisool, adrenaliin ja noradrenaliin. Adrenaliin paneb südame kiiremini tööle ja tõstab vereõhku, pikema aja jooksul võib põhjustada püsivalt kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni. Kortisool võib halvendada ka veresoonte siseseinte korrektset toimimist. Teadlased on avastanud, et just see võib olla esimesi päästikuid arteroskleroosi (arterilubjastus) tekkel, samuti soodustab see kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. Need mõlemad faktorid võivad soodustada südameinfarkti teket.
Kui sinu aju tunnetab stressi, aktiveerib see autonoomse närvisüsteemi. Läbi selle sinu aju suhtleb stressi ajal enteraalse ehk soole närvisüsteemiga , nn“teise ajuga”. Peale selle, et see tekitab “liblikad kõhus” tunnet, mõjutab selline aju-kõhu omavaheline suhtlus ka soolestiku tööd, samuti võib stress põhjustada seeläbi ka näiteks ärritunud soole sündroomi (IBS) ning kõrvetisi. Läbi enteraalse närvisüsteemi segab stress ka soolebakterite tööd, muutes nende kooslust ning funtksioneerimist, mis võib mõjutada sinu seedimist ning üleüldist tervist.
Rääkides seedimisest, siis kas krooniline stress võib mõjutada sinu taljejoont?
Vastus on “jah”.
Stressihormoon kortisool tõstab isu kaloririkaste toitude järele, mis sisaldavad muuhulgas palju kiireid süsivesikuid, kuid on toitainetevaesed – nn. lohutustoidud nagu magus. Üleliigsed kalorid ladestuvad rasvana, soodustades muuhulgas rasvunud kõhu teket (ingl k “belly fat”). Sellist tüüpi rasv mitte ainult ei tee su pükse kitsamaks, vaid vabastab kehas tsütokiine- hormoone ja immuunsüsteemi kemikaale, mis tõstavad riski krooniliste haguste tekkeks, nagu südamehaigused ja diabeet.
Veel enam, stressihormoonid mõjutavad immuunsüsteemirakke mitmel erineval moel. Esialgne ülesanne on toetada keha valmidust võitluseks sissetungijatega ning olla abiks paranemisel peale traumat. Kuid krooniline stress surub alla immuunsüsteemitööd, mistõttu inimene on erinevatele infektsioonidele vastuvõtlikum ja paranemine aeglustub. Stress mõjutab meie tervist rakutasandil. Krooniline stress soodustab selliste tervisemurede teket nagu akne, juustekadu, libiido vähenemine, peavalud, lihaspinged, keskendumisraskused, väsimus, ärrituvus jpm.
Me oleme pidevalt ümbritsetud erinevatest stressi soodustavatest teguritest, sinu aju ja kogu keha jaoks on aga oluline see, kuidas sa suudad nende stressoritega hakkama saada. Kui sa suudad selliseid olukordi näha pigem väljakutsetena, mitte ohtudena, tuled sa pingetega paremini toime ja pikemas perspektiivis oled tervem.
Kokkuvõte: Sandra Tamm
