Kas lapseootel naine võib maksa süüa?
See on küsimus, millele pea iga lapseootel naine ootab selget vastust.
Nagu ka muu infoga, mis puudutab lubatud või keelatud toite beebiootel emale, on ka maksa söömise osas mitmeid vasturääkivusi. Sagedamini esinev hirm maksa söömise osas on seotud A-vitamiini võimaliku üledoosiga.
Olenevalt sellest, kus riigis sa parasjagu elad, varieeruvad ka rasedatele suunatud toitumissoovitused. Toetudes Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt välja antud juhendmaterjalile “Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused” on rasedatele soovituslik A-vitamiini päevakogus Eestis 800–1100 μg-ekv.
A-vitamiin on väga oluline meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks ja selle defitsiit võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sh nägemis- ja nahaprobleeme ning lootel arenguhäireid.
Mõned A-vitamiini tähtsamad ülesanded meie organismis:
tagab hea nägemise
toetab naha tervist
toetab immuunfunktsioone
on äärmiselt vajalik loote normaalseks kasvuks ja arenguks
reguleerib ainevahetust
reguleerib rakkude normaalset taastootmist
toetab organismi viljastusvõimet
tagab limaskestade normaalse arengu
A-vitamiini kaks nägu
Peamised A-vitamiini allikad on:
retinool, mida saame loomsetest allikatest
karotenoidid, mida saame taimsetest allikatest
Et A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis keha ei vaja seda iga päev, kuna suudab hoiustada seda hilisemaks kasutamiseks.
A-vitamiini vorm, mis liiga suures koguses võib tervisele probleeme tekitada, on loomsetes toiduainetes leiduv retinool (kala- ja loomamaks, kalaõli, muna jm).
Taimsetest toiduainetest saadav beetakaroteen kuulub karotenoidide alla. Keha muudab beetakaroteeni organismis A-vitamiiniks, kuid teeb seda täpselt sellises koguses, mida ta parasjagu vajab (1). Beetakaroteen on antioksüdant ning seda leidub rohkelt porgandis, maguskartulis, aga ka kibuvitsamarjades ja paljudes rohelistes köögiviljades.
Ei ole leitud tõendeid selle kohta, et naturaalsetest allikatest saadav beetakaroteen, näiteks rohke porgandi söömine, võiks soodustada A-vitamiini mürgistust. Uuringud näitavad, et taimsest toidust saadav beetakaroteen ei ole lootele mürgine (1).
Suures koguses beetakaroteeni võib siiski olla ohtlik suitsetajatele (1,2). Ettevaatusega tuleks suhtuda beetakaroteeni sisaldavatesse toidulisanditesse.
Kui palju maksa on liiga palju?
Olgu siinkohal öeldud, et vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole maksa ülesandeks kehas hoiustada mürke, vaid neid neutraliseerida ning aidata kehal neist vabaneda, olles keha tähtsaim puhastusorgan. Küll aga hoiustab see endas suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mineraalained.
Küsimus ei ole selles, kas raseduse ajal võib maksa süüa, vaid küsimus on tarbitavas koguses ning millisest allikast (loomsest või taimsest) seda saadakse. Lisaks oleks soovitustlik valida söömiseks maks, mis on pärit mahekasvatatud loomalt.
Et just loomsetest allikatest saadava retinooli osas on liigse tarbimise puhul võimalik oht A-vitamiini üledoosile, siis peaksime esmalt süvenema numbritesse.
Võttes aluseks ülalnimetatud A-vitamiini päevase soovitusliku normi miinimumi 800 μg-ekv (2667 IU*) , siis näidiskogused loomsest allikast, mis annavad 700 – 900 μg-ekv, oleksid järgmised (2) :
3 g hautatud maksa,
10 g maksapasteeti või
300 g (5-6 tk) keedetud muna
Lapseootel emale potentsiaalselt toksiliseks loetakse A-vitamiini kogust, mis ületab menüüs 2,5 mg päevas (3). Ümberarvutatuna on see ligikaudu 8333 IU. Selleks peaks lapseootel ema sööma päevas vähemalt kolmekordse koguse ülalnimetatud toite.
Kokkuvõtteks
Mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise juures A-vitamiini mürgistust toidust saada pole võimalik (2). A-vitamiini mürgistuse võimalik oht seisneb eelkõige pikemat aega igapäevaselt suurtes kogustes retinoolirikaste toitude tarbimisel ning toidulisandite ületarbimisel.
* IU – International Unit ehk rahvusvaheline ühik (RÜ)
Artiklis kasutatud viited:
http://umm.edu/health/medical/altmed/supplement/betacarotene
http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/a-vitamiin
“Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused”, Tervise Arengu Instituut, Eesti Ämmaemandate Ühing, Tallinn 2007
